Tahtsin lihtsalt öelda, et mul oli mõnus nädalavahetus. Trajektoor Tallinn-Kautla-kodu-Võru-Räpina-Tallinn.
Reedel koristasin kodu ja pesin pesu, õhtul käis mul emme külas, sest ta oli mingil koolitusel (täiskasvanud õppijatele); kell 19.00, nagu ikka oli Tallinna Metos noortekas. Sel korral käis Mihkel Madalvee rääkimas kaevust ja elavast veest. Päris tabav. Mõistsin, et meil kõigil on elavat vett vaja. Kui meil kurk hakkab kuivama, võime taas kaevule minna ning seda elavat vett Jeesusel küsida ja Temalt vastu võtta.
Pärast noortekat läksime omadega rappa.
Sõna otses mõttes. :D Nimelt oli meil Tallinna Metonoortega väljasõit Kõrgemäe matkakülasse, mis asus Kautla raba ääres. Õigupoolest vist soode ja rabade keskel.
vt lähemalt: http://www.rabav.ee
Õhtul tutvumine, chill ning vaimulik osa, mida viis läbi Lemme. Rääkis 4 mehest (Andres, Madis, Leevi ja Mats olid vist tegelaskujude nimedeks), kellede lugudest õppisime, et tihtipeale võime
1. kihutada mööda elu kiirteed isegi teadmata, mis suunas me lähme;
2. olla tänamatud, isegi siis kui kõik on hästi, AGA kui me iga päev võtame sisse 2 pilli - hommikul rahulolu ja õhtul tänu pilli, suudame me elust ka raskustest (kui vingumiseks oleks põhjust) rõõmu tunda;
3. tunda headmeelt oma kristliku elu saavutuste üle, minnes sealjuures uhkeks ning hakata teiste, "kehvemate" peale ülalt alla ning
4.mõista, et oleme pattu teinud ning kaotada lootuse, et Jumal meile enam andestada suudab.
Nende põhjal tegime 3 gruppi, kus saime valida arutelu- (ja palve-)teemaks 1., 2., või 3+4 mehe loo, selle põhjal, kellega me iseendid tol hetkel kõige rohkem samastasime.
Valisin viimase. Oli hea osadus. Jumal teab ja näeb, millega me kõik võitleme ja Tema saab meid sellel teel toetada, meile abiks olla. Ning mis on parim teada - Ta on meile juba andestanud. Mis meil nüüd üle jääb teha, on see andestus vastu võtta.
Hiljem saime minna tünni- ja keldrisauna. Kuna keldrisse ehitatud saunas ei saanud leili, otsustasin kiirelt tünni kasuks. Ja targalt otsustasin. :) Sinna oleks võinud jääd veel pikaks ajaks, kui ma liialt väsinud poleks olnud. Tünni-lumme-tünni-lumme oli üks väärt kogemus! :)
Pärast seda veel kella 5ni hommikul lauamänge.
Järgmisel hommikul 10.30 ajal sain vaevu üles - uneaega oli ju väheseks jäänud. Varsti hommikusöögile - maitsev kaerahelbepuder, mida sai nautida savinõudest. Lihtsalt mõnus!
Sass tegi hommikupalvuse. Taas kord hea aeg mõtiskluseks.
Lõuna paiku läksime lühikesele, paaritunnisele rabamatkale, mille käigus sai nautida loodust, head seltskonda, super ilma ja sügavaid mõtteteri läbi põimitud nii huvitavate faktide kui igapäevatarkustega. Suured tänud siinkohal Meelisele, kes meid nii võõrustas kui ka matkale viis meid jätkuvalt harides.
Pärast matka veel mõnusat koosolemist, isetehtud leivaga maiustamist ning lauamänge; pisut hiljem õhtusöök pärast mida mina kahjuks lahkusin. Nimelt oli mul tekkinud võimalus tasuta koju saada Võru koguduse bussiga, et pühapäeva hommikul kodu-Metos noorte juhitud teenistusel kaasa lüüa. Nii läkski.
Pärast mõnusat teenistust Võrus läksime kambakesi Räpinasse, kus oli minu armsa pastor Ele "sisseõnnistamisteenistus" ehk esimene pühapäev uues koguduses.
Pärast 2-tunnist teenistust, mis oli täis tervitusi ja häid soove toideti kõht täis ning sain meie superintendendi Taavi Hollmani perega Tallinnasse. Kuna auto soojendus põhimõtteliselt ei funktsioneerinud, tegime Adavere tuulikus varbasoojendus- ja teejoomispeatuse. Põnev oli jälgida välitemperatuuri muutusi - Räpinas -17, Ahjal -11, kusagil Kesk-Eestis ka -22 ning Tallinnasse sisse sõites -9 kraadi. Tallinnas on jätkuvalt palju lund. Mõnus talvine, aga varvastel on ikka külm. :( Nohu sai ka minu nüüd kätte, aga loodan sellest peatselt Jumala abiga üle saada.
Kui olin koju jõudnud ning juba mõnda aega Facebookis möödunud suve misjonipiltide galeriis nostalgitsenud olin, saabus Livia netti ning sai üle tunni aja temagagi juttu aetud. Ta on ju peatselt-peatselt Eestis. Tore! ootan teda juba väga.
Aga selleks korraks kõik.
Õnnistatud advendiaega ja muidu Jumala parimat teie kõigi eludesse!
